LAHEND
20. juuni 2017
Avaliku Sõna Nõukogu arutas Sauga vallavolikogu liikme Ants Lopsiku kaebust ajalehe Sauga Sõnumid vastu.
Kaebuse kohaselt esitas vallavolinik toimetusele kirjutise, mis oli vastuseks volikogu esimehe esitatud väidetele eelnenud lehenumbris. Volikogu esimehe väitel Sauga volikogus esitatud arupärimised ei ole olnud põhjendatud. Toimetus ehk Sauga vallavalitsus jättis suure osa artiklist kui mittevajaliku avaldamata. Avaldati vaid kolmandik kogu artiklist – haldusreformiga seotud arvamus (septembrinumbris 2016). Kaebuse esitaja leiab, et rikutud on tema põhiseaduslikku õigust arvamuse avaldamisele.
Ajalehe poolt selgitas Sauga vallavalitsuse humanitaarnõunik Ave Grenberg, et arupärimisi puudutavas artikliosas vaidleb kaebuse esitaja vastu väitele (nagu oleks opositsiooni poolt volikogule esitatud kaebused põhjendamatud), mida varasemas volikogu esimehe artiklis ei olnud. Toimetuse hinnangul ei põhjendanud A. Lopsik oma artiklis arupärimisi, vaid jutustas neid ümber. Arupärimised ja vastused on dokumenteeritud ja avaldatud valla kodulehel.
Välja jäänud umbusalduse teemaosa oli varem ilmunud märksa suuremas mahus valla lehe 2016. a numbris 3, artiklis “Opositsioon pole rahul vallavanemaga”. Toimetuse hinnangul kordas A. Lopsik juba eelnevalt avaldatud väiteid.
Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Sauga Sõnumid ei ole rikkunud head ajakirjandustava.
Ajakirjandusorganisatsiooni oluliseks tunnuseks on toimetuse autonoomia, mis tähendab, et väljastpoolt ei sekkuta avaldamisotsustesse. Toimetusvabadusega kaasneb toimetuse vastutus. Viimast ei saa olla, kui puudub esimene. Oma toimetamispõhimõtteid peaks iga toimetus oma auditooriumile üksikasjalikult selgitama.
ASNi hinnangul saab ajakirjanduseks pidada ka vallalehte, kui see järgib ajakirjanduslikku konventsiooni, s.h ajakirjanduseetika koodeksi p 1.2 põhimõtteid (kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist). Käesoleval juhul nähtub toimetaja vastusest, et toimetus on artikli avaldamise mahu üle otsustamisel lähtunud toimetuse autonoomia põhimõtetest – kontekstualiseerides toimetusele esitatud uut käsikirja varemilmunuga ning hinnates selle asjakohasust.
Ebaõige on ettekujutus, et põhiseaduslik sõnavabadus tähendab õigust olla vastuvaidlematult avaldatud olemasolevates meediaväljaannetes. Põhiseaduslik sõnavabadus aga lubab igaühel asutada oma väljaande.
Hea ajakirjandustavaga kuulub kokku võimalikult mitmekülgse informatsiooni esitamine auditooriumile. Käesoleval juhul leiab ASN, et toimetus ei ole selle põhimõtte vastu eksinud.
Prof. Epp Lauk,
esimees