Eesti Juristide Liidu arvamus põhiseaduse muutmise eelnõu kohta seoses kolmandate riikide kodanike valimisõigusega
Eesti Juristide Liit (EJL) avaldab muret seoses 536 SE eelnõuga, mille eesmärk on muuta põhiseaduse § 156 teist lõiget selliselt, et see välistaks kolmandate riikide kodanike valimisõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. EJL ei võta hääleõiguse piiramise põhimõttelises küsimuses “poolt” või “vastu” seisukohta, kuid leiab, et küsimus vajab enne konstitutsiooni muutmist oluliselt laiapõhjalisemat ja tasakaalustatumat käsitlust, mis järgiks hea õigusloome tavasid.
Põhiseaduse muutmise vajadus on läbi analüüsimata
Põhiseadus on Eesti õiguskorra nurgakivi, mille muutmine peaks olema põhjendatud selgete vajadustega ning tuginema põhjalikule analüüsile. Põhiseadus peab olema riigivõimule suunanäitajaks suhtlemisel ka riigis elavate rahvusvähemustega.
Valimisõiguse küsimus on seotud Eesti demokraatia, õigusriigi ja rahvusvaheliste kohustustega. Eelnõu seletuskirjast leiab vaid paljasõnalise kodakondsustsensuse kehtestamise, ent ei nähtu veenvaid põhjendusi, milliseid probleeme soovitakse lahendada ning miks just kodakondsustsensuse kehtestamine on ainuvõimalik lahendus. Alternatiivseid lahendusi koos lahenduste võrdlustega kaalutud pole. Pole ka aru saada, kuidas nn kodakondsustsensuse kehtestamine mõjub puudutatud subjektide kindlustundele.
Samuti puudub mõjuanalüüs, mis hindaks muudatuse pikaajalist mõju ühiskonnale ja valitsemisele. Need mõjud vajaksid aga uurimist ja hindamist. Riigikogus juhtisid mitmed rahvasaadikud just eelpool nimetatud tegematajätmistele tähelepanu.
Lojaalsuse argument vajab kriitilist läbivaatamist
Eelnõu autorite mure seoses kolmandate riikide kodanike lojaalsusega on mõistetav – kodakondsus kohustab lojaalsusele, seda eriti autoritaarsetes riikides. Ilmselt on ka siinsete kolmandate riikide kodakondsete seas isikuid, kes on lojaalsed agressorile ka sõjaolukorras. Samal ajal ei ole aga õige pidada kodakondsust üheks ja ainsaks valimisõiguse kriteeriumiks – seda enam olukorras, kus kõigile teadaolevalt on idanaaber teinud Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumise sisuliselt võimatuks sh neile, kes on pärast Ukraina sõja puhkemist “valinud Eesti poole”. Eesti ühiskonnas püsivalt elavad kolmandate riikide kodanikud panustavad siinsesse majandusse ja kogukonda. Nende osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on olnud osa lõimumisprotsessist, mille eesmärk on tugevdada sidusust ja kaasatust.
Rahvahääletuse ja kiirustamise ohud
Ka rahvahääletuse korraldamine oleks vastuolus demokraatlike põhimõtetega, eriti kui see puudutab vähemusõigusi. Rahvusvaheliselt on tõdetud, et vähemuste õiguste üle otsustamine rahvahääletusel võib süvendada ühiskondlikke pingeid. EJL on kahtleval seisukohal, kas ca 72 000 inimese – keda seadusmuudatus puudutaks – rahvahääletusel hääleõiguse kaotamisega saadav võimalik hüpoteetiline kasu (kui seda üldse on) neid tekkivaid pingeid õigustaks.
Veelgi enam, eelnõu kiireloomuline või rahvahääletusel menetlus võib jätta mulje poliittehnoloogilisest manipulatsioonist, mis kahjustab avalikkuse usaldust põhiseaduslike muudatuste vajalikkuse ja õiguspärasuse suhtes.
Lõimumise tähtsus
Eesti riigil on kohustus edendada sidusat ja kaasavat ühiskonda, kus kõik elanikud tunnevad end osana ühiskondlikust elust. Põhiseaduse muutmine suunal, mis piirab pikaajaliste elanike osalemisõigusi, võib olla samm lõimumise vastassuunas. Euroopa kogemus näitab, et vähemuste kaasamine, mitte tõrjumine, tugevdab demokraatiat ja sotsiaalset stabiilsust.
Kokkuvõte ja soovitused
Eesti Juristide Liit kutsub Riigikogu üles:
- järgima hea õigusloome tava – läbi viima põhjalikku mõjuanalüüsi ja avalikku arutelu enne lõplikku otsustamist, ning mitte muutma põhiseadust kiireloomuliselt ja kergekäeliselt;
- kaaluvale menetlusele – kaaluma võimalusi probleemi lahendamiseks alternatiivsete seadusandlike või poliitiliste meetmetega, vältides kiirustamist;
- lõimumise edendamisele – tagama, et kõik seadusandlikud muudatused toetavad sidusat ja kaasavat ühiskonda.
Leiame, et põhiseaduse muutmine nõuab kaalutletud ja vastutustundlikku lähenemist, mis väärtustab demokraatlikke põhimõtteid ja tugevdab ühiskondlikku usaldust. Avalikkuse seas läbi arutamata ja mõjuanalüüsita tehtud ettepaneku põlistamine põhiseadusesse neid eesmärke ei täida.
Lugupidamisega
Eesti Juristide Liit