EESTI JURISTIDE LIIDU PÕHIKIRI
I. ÜLDSÄTTED
1. Eesti Juristide Liit (edaspidi liit) on Eesti juristide vabatahtlik ühendus, kelle ülesanne on kaitsta oma liikmete ametihuve ning hoida ja edendada Eesti Vabariigi püsimist õigusriigina.
2. Liit on mittetulundusühing.
3. Liidu asutas 10. märtsil 1989. aastal Asutav Kogu.
4. Liit asub Tallinnas.
II. TEGEVUSE EESMÄRGID
5. Liidu tegevuse eesmärgid on:
5.1 edendada juristikutset, saavutamaks kõrge pädevustaseme, kaitsta liidu liikmete õigusi ja seaduslikke huve;
5.2 kaasa aidata usaldusväärse ja kvaliteetse õigusteenuse kättesaadavuse tagamisele, õiguskultuuri taseme tõstmisele ja juristieetika järgimisele;
5.3 arendada juristide ühistegevust;
5.4 arendada liidu ning kodu- ja välismaa juristide organisatsioonide koostööd;
5.5 osaleda õigusloomes, täiendada eesti õigussõnavara ja arendada õiguskeelekultuuri.
6. Seatud eesmärkide saavutamiseks liit:
6.1 korraldab juriste ning kõiki teisi õigusvaldkonnas tegutsejaid ühendavaid erialaseid ja muid tegevusi;
6.2 tutvustab juristi elukutset ning juristiks õppimise ja juristina töötamise võimalusi;
6.3 korraldab täiendusõpet ning annab välja oma ajalehti, ajakirju ja teisi trükiseid;
6.4 esindab oma liikmeskonda;
6.5 osaleb seaduste ja teiste õigusaktide eelnõude ettevalmistamises ning arutelus;
6.5 algatab ja toetab üritusi põhiõiguste kaitseks;
6.7 loob sidemeid teiste erialaühendustega;
6.8 teeb koostööd õigusharidust andvate ülikoolide ja teiste õppeasutustega;
6.9 lahendab liidu liikme osutatud õigusteenusega seotud vaidlusi;
6.10 korraldab õigusvaldkonnas tegutsejate kutse andmist ja/või osaleb selles;
6.11 töötab välja ja kehtestab hea kutsetava (eetikakoodeksi), mis on liidu liikmetele järgimiseks kohustuslik, ning hindab hea kutsetava järgimist;
6.12 korraldab järelevalvet liidu liikmete kutsealase tegevuse üle;
6.13 koostab soovitusi kutsepraktika ühtlustamiseks;
6.14 kontrollib täiendusõppe kohustuse täitmist;
6.15 võib kuuluda liidu eesmärkidega seonduvatesse organisatsioonidesse.
III. LIIDU LIIKMED
7. Liidu liikmeks astumine ja liidust väljaastumine ning liidu tegevusse kaasamine:
7.1 liidu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab liidu põhikirja nõuetele;
7.2 liidu füüsilisest isikust liikmeks võib olla Eesti kodanik ja Eestis elav välismaalane, kes on saanud Eestis tunnustatava kõrghariduse õigusteaduses või õiguse erialal;
7.3 liidu juriidilisest isikust liikmeks (korporatiivliikmeks) võib olla iga Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgid vastavad liidu tegevuse eesmärkidele;
7.4 liidu noorliikmeks võib olla Eesti kodanik ja Eestis elav välismaalane, kes omandab tunnustatud õppekava alusel õigusalast kõrgharidust;
7.5 liidu auliikmeks võib saada isik, kellel on erilisi teeneid Eesti Vabariigi või liidu ees;
7.6 liidu noorliikmed võtavad liidu tegevusest osa põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras;
7.7 liidu korporatiivliige võtab liidu tegevusest osa esindaja kaudu liidu põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras;
7.8 liidu liikmeks, noorliikmeks ja korporatiivliikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus soovija kirjaliku avalduse alusel, liidu auliikme nimetuse omistamise otsustab volikogu pärast isikult selleks nõusoleku saamist;
7.9 liidust saab välja astuda omal soovil avalduse alusel, mis esitatakse juhatusele;
7.10 liikme võib liidust välja arvata aukohtu ettepanekul või kui liige on raskesti eksinud juristieetika või hea kutsetava vastu või kui ta on korduvalt rikkunud põhikirja nõudeid; samuti alusel, et liige ei vasta enam liikmeks, noorliikmeks, korporatiivliikmeks või auliikmeks oleku tingimustele;
7.11 otsuse liikme liidust väljaarvamise kohta võtab vastu juhatus;
7.12 liidust välja arvamise otsuse peale võib edasi kaevata volikogule ning volikogu otsuse peale üldkogule;
7.13 liidust omal soovil lahkunud või liidust välja arvatud või välja langenud isikule sisseastumis- ja liikmemaksu ei tagastata;
7.14 Aukohtu menetluse ajal saab liidust omal soovil lahkuda pärast kaheaastase etteteatamistähtaja möödumist.
7.15. Liidu noorliige:
7.15.1 võetakse liidu liikmeks põhikirja punktis 7.2 nimetatud haridusnõude täitmise järel noorliikme vastavasisulise avalduse alusel;
7.15.2 arvatakse liidust välja, kui noorliige ei esita seitsme aasta jooksul pärast noorliikmeks vastu võtmist liikmeks astumise avaldust.
8. Liidu auliikmel, liikmel ja noorliikmel on õigus:
8.1 valida ja olla valitud liidu juht- ja kontrollorganitesse ning ametitesse. Noorliige ei saa kandideerida juhatusse;
8.2 hääle- ja sõnaõigusega osaleda liidu üldkogu koosolekul;
8.3 moodustada osakonna õigustes kutseühendusi;
8.4 esitada liidu tegevuse kohta ettepanekuid ja arupärimisi;
8.5 lahkuda liidust omal soovil.9. Liidu korporatiivliikme esindajal on õigus:
9.1 hääle- ja sõnaõigusega osaleda liidu üldkogu koosolekul;
9.2 moodustada osakonna õigustes kutseühendusi;
9.3 esitada liidu tegevuse kohta ettepanekuid ja arupärimisi.
10. Liidu korporatiivliikmel on õigus lahkuda liidust omal soovil. Korporatiivliikme liidust lahkumisel või välja arvamisel kutsutakse korporatiivliikme esindaja tagasi liidu juht- ja kontrollorganitest.
11. Liidu liikmel, noorliikmel, auliikmel ja korporatiivliikme esindajal on õigus:
11.1 võtta osa liidu poolt korraldatud üritustest ning muul viisil osaleda liidu (s.h liidu osakondade) tegevuses;
11.2 kasutada volikogu kindlaksmääratud korras liidu teenuseid ja vara;
11.3 kasutada volikogu kindlaksmääratud korras liidu sümboolikat;
11.4. korporatiivliikme organite liikmete ja töötajate liidu tegevuses osalemise korra ning õigused ja kohustused kehtestab liidu volikogu.
12. Liidu auliige, liige, noorliige ja korporatiivliige on kohustatud:
12.1 järgima liidu põhikirja;
12.2 tasuma sisseastumismaksu ning iga-aastase liikmemaksu kindlaksmääratud ajal ja suuruses;
12.3 järgima liidu ja ühenduste otsuseid;
12.4 järgima oma tegevuses juristi kutse-eetikat ja liidu poolt väljatöötatud head kutsetava.
13. Liikme, noorliikme, auliikme ja korporatiivliikme liitu vastuvõtmise ja välja arvamise korra ning korporatiivliikme organi liikme ja töötaja liidus tegutsemise korra ja tingimused kehtestab liidu volikogu.
IV. ÜHENDUSED (OSAKONNAD)
14. Liidu liikmed võivad moodustada liidu raames erialasel, kutsealasel või muul põhimõttel osakonna õigustes ühendusi.
15. Ühendus tegutseb põhimääruse alusel, mille võtab vastu ühenduse liikmete üldkoosolek, asutamisel asutamiskoosolek, ja kinnitab liidu volikogu.
16. Ühendus loetakse asutatuks põhimääruse kinnitamise hetkest.
17. Ühenduse organiteks on ühendusse kuuluvate liidu liikmete üldkoosolek ja ühenduse juhatus.
18. Ühenduse kõrgeimaks juhtimisorganiks on ühenduse liikmete üldkoosolek, mis toimub vähemalt üks kord aastas.19. Ühenduse üldkoosolek:
19.1 võtab vastu põhimääruse ja teeb selles muudatusi;
19.2 kinnitab tööplaani;
19.3 kinnitab ühendusele liidu eelarves ettenähtud vahendite kasutamise eelarve kava;
19.4 valib ühenduse juhatuse ja annab hinnangu selle tegevusele;
19.5 täidab muid ülesandeid kooskõlas liidu põhikirja ja ühenduse põhimäärusega.
20. Ühenduse juhatuse arvuline koosseis ja volituste tähtaeg nähakse ette ühenduse põhimääruses.
21. Ühenduse juhatus:
21.1 korraldab ühenduse tegevust ühenduse tööplaani alusel;
21.2 kutsub kokku ühenduse üldkoosolekud;
21.3 teatab liidu juhatusele oma tegevuskavadest ja läbiviidavatest üritustest mõistliku aja jooksul;
21.4 valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe ja ühe või mitu aseesimeest, kes esindab ühendust ja juhib selle asjaajamist vastavalt ühenduse põhimäärusele;
21.5 ühenduse juhatuse esimees, kes ei ole liidu volikogu liige, võtab liidu volikogu koosolekust osa sõnaõigusega;
21.6 võib anda ühenduse nimel arvamusi õigusvaldkonnaga seonduvates küsimustes. Antud arvamustest teavitatakse volikogu ja juhatust.
22. Ühenduse juhatus on aruandekohuslik liidu volikogu ja ühenduse üldkoosoleku ees.
23. Oma tegevuse korraldamisel on ühendusel õigus kasutada liidu büroo teenuseid.
24. Ühendusel on õigus teha liidu volikogu ja juhatuse koosolekute päevakorda võtmiseks ettepanekuid, lisades neile seletuskirju ja otsuse eelnõusid.
V. JUHTIMINE
25. Liidu organid on üldkoguks nimetatud üldkoosolek, volikoguks nimetatud volinike koosolek, juhatus, revisjonitoimkond ja aukohus.
26. Liidu kõrgeim organ on üldkogu:
26.1 üldkogu on korraline ja erakorraline;
26.2 korraline üldkogu toimub kord aastas;
26.3 üldkogu tuleb kokku volikogu kutsel ning koosoleku aeg, koht ja päevakord tehakse teatavaks vähemalt 14 päeva enne koosolekut;
26.4 erakorraline üldkogu tuleb kokku volikogu, revisjonitoimkonna või vähemalt ühe neljandiku liikmete nõudmisel.27. Üldkogu võib vastu võtta otsuseid küsimustes, mis on teatavaks tehtud üldkogu kokkukutsumise teates. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui üldkogul osaleb vahetult või esindaja kaudu vähemalt 5% liidu liikmetest.
28. Kui üldkogu ei ole pädev otsust vastu võtma, kutsub volikogu üldkogu kokkukutsumisest arvates kolme nädala jooksul kokku uue üldkogu, kes on pädev otsuseid vastu võtma, kui on esindatud või osaleb vähemalt kaks liidu liiget; uue üldkogu päevakord jääb samaks.
29. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest liikmetest. Põhikirja punktides 31.1 ja 31.5 nimetatud küsimused otsustatakse kahekolmandikulise häälteenamusega.
30. Liidu hääleõiguslik liige võib kirjaliku volikirja alusel volitada üldkogus osalemiseks teist hääleõiguslikku liiget. Üldkogus hääleõigusega osaleja saab volikirja alusel esindada mitte rohkem kui kolme hääleõiguslikku liiget.
31. Üldkogu on pädev otsustama kõiki liidu tegevusega seonduvaid küsimusi.
Üldkogu ainupädevuses on:
31.1 põhikirja muutmine;
31.2 volikogu, juhatuse, revisjonitoimkonna ja aukohtu valimine kolmeks aastaks;
31.3 volikogu ja revisjonitoimkonna tegevuse aruannete ärakuulamine ja kinnitamine;
31.4 majandusaasta aruande kinnitamine;
31.5 liidu reorganiseerimine ja liidu tegevuse lõpetamine.
32. Volikogu täidab liidu põhikirjaga ette nähtud ulatuses üldkogu ülesandeid.
33. Volikogu on liidu 11-17-liikmeline juhtorgan, mille valib üldkogu liidu liikmete seast kolmeks aastaks. Volikogu koosseisu kuuluvad liikmed ei saa kuuluda liidu revisjonikomisjoni ega aukohtusse. Volikogu koosseisu kuuluvad juhatuse liikmed.
34. Volikogu tegevust juhib volikogu liikmete poolt valitud volikogu esimees, esimehe puudumisel volikogu esimehe asetäitja, kes ei ole juhatuse liikmed.
35. Volikogu koosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid vähemalt kaks korda aastas.
36. Volikogu on pädev otsuseid vastu võtma, kui koosolekust võtab osa üle poole volikogu liikmetest.
37. Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku volikogu esimehe hääl, esimehe puudumisel aseesimehe hääl.
38. Volikogu:
38.1 kinnitab eelarve;
38.2 kehtestab sisseastumis- ja liikmemaksu suurused ning soodustused;38.3 kiidab heaks liidu tegevuse aruande ja esitab selle üldkogule;
38.4 määrab üldkogu aja ja koha ning teeb ettepanekuid üldkogu päevakorra kohta;
38.5 kujundab liidu õiguspoliitilised suunad ja võib vastu võtta otsuseid ja seisukohti olulisemates õigus- ja õiguspoliitilistes küsimustes;
38.6 määrab liidu juhtorganitesse valitud liikmetele võimalusel boonused ning võimalusel ja vajadusel nende ülesannete täitmisel tekkivate kulutuste hüvitamise korra;
38.7 kinnitab ühenduste põhimäärused;
38.8 moodustab õigusteenuse tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks üksuse ja kinnitab vaidluste lahendamise menetluskorra;
38.9 kehtestab hea kutsetava;
38.10 teeb üldkogule ettepaneku muuta liidu põhikirja, kui põhikirja muutmine on vajalik liidu tegevuse jätkamiseks liidule seatud eesmärkide ja ülesannete täitmiseks;
38.11 teeb ühenduse põhimääruses muudatusi, et parandada põhimääruses esinev viga.
39. Liidu juhatus on liitu esindav ja tema tegevust juhtiv organ.
40. Juhatus on 2-3-liikmeline ja selle valib üldkogu.
41. Juhatuse liikmed otsustavad juhatuse esimehena tegutsemise järjekorra omavahelisel kokkuleppel. Juhatuse esimees määratakse üheks aastaks ja juhatuse esimees roteerub iga aasta järel. Juhatuse esimehe ametinimetus on Eesti Juristide Liidu president.
42. Juhatuse koosolek:
42.1 tuleb kokku juhatuse esimehe kutsel või teiste juhatuse liikmete või revisjonitoimkonna nõudel;
42.2 on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt kaks juhatuse liiget, kellest üks on juhatuse esimees, kui ei esine asjaolusid, mis ei võimalda juhatuse esimehel juhatuse liikmena tegutseda või juhatuse esimeheks valitud juhatuse liige on juhatuse koosseisust lahkunud.
43. Juhatus on pädev võtma vastu otsuseid oma pädevuse piires, mis tuleneb seadusest ning üldkogu ja/või volikogu otsustest ning ei ole antud volikogu ja/või üldkogu pädevusse.
44. Juhatus moodustab liidu alaliselt tegutseva büroo ning võtab tööle liidu büroo koosseisulised töötajad ja korraldab nende tegevust. Juhatus määrab kindlaks büroo töötajate ülesanded ja pädevuse juhindudes põhikirjast ja volikogu otsustest.
45. Juhatus annab oma tegevusest aru volikogule ja üldkogule.
46. Juhatuse esimees:
46.1 juhatab juhatuse istungeid;
46.2 tegutseb liidu nimel ilma volituseta, esindab liitu riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ja asutustes ning annab volitusi ja liidu nimel allkirju;
46.3 põhikirja kohaselt käsutab liidu vara kinnitatud eelarve piires ning avab ja sulgeb arveldus- ja muid kontosid;46.4 sõlmib liidu nimel lepinguid või volitab selleks liidu büroo juhatajat juhatuse poolt määratud ulatuses;
46.5 annab oma tegevusest aru volikogule;
46.6 presidendi äraolekul asendab teda eakam juhatuse liige.
47. Revisjonitoimkond:
47.1 on kolmeliikmeline;
47.2 valib enda hulgast esimehe;
47.3 kontrollib liidu majandustegevust vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas;
47.4 esitab revideerimisakti volikogule ja üldkogule;
47.5 revisjonitoimkonna esimees võib osaleda sõnaõigusega volikogu ning ühenduse üldkoosolekul ja juhatuse koosolekul.
48. Aukohus:
48.1 arutab liidu liikme eksimust juristi kutse-eetika ja hea kutsetava vastu;
48.2 juhindub oma tegevuses liidu eetikakoodeksist ja heast kutsetavast ning volikogu poolt kinnitatud menetluskorrast;
48.3 võib teha hoiatuse või ettepaneku juhatusele liidu põhikirja p. 7.11 rakendamiseks juristi kutse-eetika vastu eksinud liikme suhtes;
48.4 on kolme- kuni viieliikmeline;
48.5 valib enda hulgast aukohtu esimehe;
48.6 arutab asja vähemalt kolmeliikmelises koosseisus;
48.7 liikmeks ei või olla juhatuse, volikogu ega revisjonitoimkonna liige;
48.8 annab oma tegevusest aru üldkogule.
49. Menetluse algatamiseks võib aukohtu poole pöörduda iga isik.
50. Liidu igapäevane tegevus korraldatakse liidu büroo kaudu.
51. Büroo juhataja:
51.1 korraldab liidu igapäevast tööd ja esindab liitu oma pädevuse piirides vastavalt põhikirjale ning volikogu ja juhatuse otsustele;
51.2 korraldab liikmete arvestust;
51.3 käsutab liidu vara vastavalt juhatuse otsustele ja sõlmib juhatuse poolt määratud ulatuses lepinguid;
51.4 annab oma tegevusest aru volikogule ja juhatusele;
51.5 võtab sõnaõigusega osa volikogu ja juhatuse koosolekutest.
VI. VARA
52. Liidu vara tekib:
52.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest, mille suuruse määrab volikogu;52.2 annetustest, eraldistest ja pärandvarast;
52.3 tuluüritustest saadud laekumistest;
52.4 kirjastustegevusest;
52.5 täiendkoolituse korraldamisest;
52.6 muust tegevusest.
53. Sihtotstarbelisi eraldisi kasutatakse vastavalt annetaja soovile.
VII. SÜMBOOLIKA
54. Liidu embleemiks on ringikujulisel põhjal stiliseeritult kujutatud loorberilehed, mõõk ja kaalud. Embleemi ülaservas on kiri “EESTI JURISTIDE LIIT”.
55. Liidu embleemi kasutatakse liidu pitsatil, märkidel, interneti koduleheküljel, kirjaplankidel, külaliskaartidel, muudel liidu trükistel ja suveniiridel.
VIII. TEGEVUSE LÕPETAMINE
56. Liidu lõpetamise alus on:
56.1 üldkogu otsus;
56.2 liidu vastu pankrotimenetluse algatamine;
56.3 muu seaduses ettenähtud alus.
57. Liidu tegevuse lõpetamiseks valib üldkogu likvideerijad.
58. Likvideerijad:
58.1 lõpetavad liidu tegevuse;
58.2 nõuavad sisse võlad;
58.3 rahuldavad võlausaldajate nõuded;
58.4 jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara analoogsele, õigusalase valdkonnaga tegelevale mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik- õiguslikule juriidilisele isikule.
Eesti Juristide Liidu põhikiri on vastu võetud 1989. aasta 10. märtsil Eesti Juristide Liidu Asutava Kogu poolt; muudetud 1998. aasta 15. juunil, 2000. aasta 10. märtsil, 2002. aasta 29. mail, 2003. aasta 14. märtsil, 2005. aasta 26. mail, 2007. aasta 27. aprillil, 2012. aasta 12. juunil, 2014. aasta 14. oktoobril, 2016. aasta 1. juunil ja 2024. aasta 6. juunil.