Kohtuniku esimene intervjuu
23. jaanuar 2017
Tanel Saarmann, reporter
Küllike Jürimäe satub Eestisse harva. Eelmisel nädalal väisas ta riigihanketeemalist rahvusvahelist konverentsi.
Euroopa Kohtu kohtuniku Küllike Jürimäe ametikoht on õiguse valdkonnas paljude unistus.
Jürimäe võrdleb oma tööd sprindijooksuga, kus tuleb kiiresti teemalt teemale ümber orienteeruda.
Ta ootab pikisilmi märtsi, kui ühe Eesti ettevõtte kohtuasi võib Euroopa Liidus kaasa tuua olulise pretsedendi.
Küllike Jürimäe, kui palju Eestiga seotud kaebusi on Euroopa Kohtusse jõudnud?
Kui rääkida kohtuasjadest, kus menetluskeel on eesti keel, siis on neid Euroopa Liiduga ühinemisest alates olnud 43.
Midagi säravat tuleb meelde?
Üks huvitav kaasus tuleb arutlusele märtsikuus suurkojas. Kuna asjas on menetlus pooleli, ei saa ma kõike rääkida. Võin valgustada ainult neid küsimusi, mis on juba avalikustatud.
Tegemist on Eestis registreeritud ettevõttega, mille tegevus on suunatud Skandinaavia turule. Selle ettevõtte kohta on avaldatud hulgaliselt rootsikeelseid negatiivseid internetikommentaare, mis on palutud kõrvaldada. Euroopa Kohtus on varem küll arutatud üksikisikute kohta tehtud kommentaaride kohtuasju, aga juriidiliste isikute, ettevõtete puhul mitte. On palju põnevaid probleeme, mida peame lahendama hakkama.
Kas varasemat kohtupraktikat saab siin kohaldada? Kus on ettevõtte huvide kese? Kus on kahju tekitamise koht? Jagamismajanduses toimivate ärimudelite puhul on internetikommentaaridel omaette väärtus ja mõju kaubandustegevusele. Negatiivsed kommentaarid võivad äri takistada.
See võib olla väga oluline otsus ja tuua kaasa suure tormi?
Ma ei tea, mida kohus otsustab. Raske ennustada. Minu jaoks on märkimisväärne, et kõik kohtu liikmed otsustasid, et see on väga oluline ja peab minema suurkoja ette. See mõjutab paljusid riike ja nad kindlasti sekkuvad menetlusse. Tänapäevaseid majandusmudeleid ja digiturgu silmas pidades on tegu märgilise kaasusega. Ja see tuleb Eestist. See on oluline, peame ju end digimajanduse lipulaevaks.
Kas töös on veel märgilisi asju?
Pooleli on keeruline Euroopa Liidu ja Singapuri vabakaubanduslepingu sõlmimisega seotud kohtuasi. Ainuüksi kohtujuristi arvamus on selles asjas üle 300 lehekülje. Selle kohtuasja lahendusest oleneb paljude Euroopa Liidu kavandatavate välislepingute tulevik.
Peate Euroopa Kohtus tegelema väga erinevate teemadega. Mingit spetsialiseerumist seal ei ole.
Valdkondi on üle 30 kindlasti. Lahendame näiteks Euroopa Liidu institutsioonide omavahelisi ja liikmesriikide vahelisi vaidlusi, samuti põhiõiguste ja rahvusvahelise eraõigusega seotud vaidlusi. Uuematest teemadest on esile tõusnud koostöö kriminaalasjades, näiteks Euroopa vahistamismäärus, ning pagulaskriisi tõttu muidugi asüüli ja immigratsiooni küsimused. Peale eeltoodu ka piiravad meetmed, nn sanktsioonid.
On jah tendents, et Euroopa Kohtu menetluses olevate kohtuasjade arv suureneb.
Miks tuleb kohtusse aasta-aastalt juhtumeid aina juurde?
On jah tendents, et Euroopa Kohtu menetluses olevate kohtuasjade arv suureneb. Seniajani on nii, et Euroopa Kohus lahendab kõiki menetlusse esitatud kohtuasju. Ei ole filtrit nagu meil riigikohtus või Strasbourgis (seal asub inimõiguste kohus – toim). Vaidlused lähevad ka üha keerulisemaks ja Euroopa Liidu õigusega reguleeritakse järjest suuremat hulka eluvaldkondi. Võtame näiteks digitaalsete turgude teema, millest on populaarne rääkida.
Kui palju on teil korraga juhtumeid laual?
Ühe kohtuniku portfellis on korraga umbes 40–50 kohtuasja, aga kõik ei ole veel menetlusküpsed. Euroopa Kohtusse võib pöörduda ükskõik millises liidu ametlikus keeles, aga kohus töötab ainult prantsuse keeles. Kõik dokumendid tuleb enne ära tõlkida, et kohtunik saaks aru, milles on vaidluse olemus. Kui eeltöö on tehtud, teeb asjaga tegelev kohtunik kolleegidele ettekande, kus on kirjas õiguslik raamistik, see, mida pooled soovivad ja millised on nende argumendid. Kolmas osa on see, mida kohtunik ise arvab. Kolleegidele saadetakse konfidentsiaalne dokument ja teisipäevastel üldkoosolekutel arutatakse seda. Seal otsustatakse muu hulgas, kas küsimus on õiguslikult uus, kui suur kohtukoosseis seda arutama peaks ja kas on vaja küsida kohtujuristi arvamust.
Ühe kohtuniku portfellis on korraga umbes 40–50 kohtuasja, aga kõik need ei ole veel menetlusküpsed.
Euroopa Kohtus käib reform.
Jah, see on pooleli. See puudutab üldkohut, kus peamine mure on see, et kohtuasjade lahendamine hakkas võtma liiga palju aega. Vaidluste venimine hakkas rikkuma igaühe õigust õiglasele kohtulahendile mõistliku aja jooksul. Üldkohtus võib aluslepingute järgi olla vähemalt üks kohtunik igast liikmesriigist. Euroopa Kohtus tohib olla ainult üks igast riigist. Jõuti poliitilisele kokkuleppele, et üldkohtu kohtunikke on edaspidi igast riigist senise ühe asemel kaks.
Kaaluti ka teisi variante. Näiteks erikohtute loomist, mille seas olid konkurentsi- ja kaubamärgikohus, ning kohtunikke abistavate inimeste arvu suurendamist. Kohtuasju saavad aga lahendada ikkagi kohtunikud, mitte ametnikud. Reform käib, viimane etapp on 2019. aastal, kui nimetatakse ametisse viimased üheksa kohtunikku.
Kas juhtumeid tuli liiga palju peale ja jõud ei käinud enam üle?
Võit saab olema nii ajaline kui ka kvalitatiivne. Otsuste kvaliteet paraneb ja kohtupraktika on etteaimatavam. See on õiguskindluse tõttu väga suur väärtus. Kohtuniku töötundide säästmiseks töötas üldkohus peamiselt kolmestes kodades. See tähendab, et esindatud olid ainult kolme õigussüsteemi esindajad. Kõik kohtunikud on sõltumatud, aga esindavad siiski oma riigi õigussüsteemi, teatud õiguslikku mõtlemist. Mina olen Euroopa Kohtus Eesti õiguse saadik ja Eestis jällegi Euroopa Liidu õiguse saadik.
Kohtuotsuse langetamisel peaksid olema esindatud erinevad lähenemisnurgad. Kolmestes kohtukoosseisudes ja menetlust kiirendades hakkas kohtupraktika kvaliteet kannatama. Kui kohtupraktika ei ole järjekindel, siis puudub kohtuskäijatel selgus, milline kohtu seisukoht kehtib. Nüüd analüüsib üldkohtu asepresident kodade praktikat ja annab vastuolude tekkimise korral märku. Selleks et kohus räägiks ühel häälel.
Kas Brexit toob teile tööd juurde?
Brexit on selline teema, mille tingimuste aluslepingutele vastavuse kohta tõenäoliselt küsitakse tulevikus Euroopa Kohtu arvamust. Samuti on Euroopa Kohtu teenistusse võetud nõunik, kes muu hulgas jälgib Brexiti protsessi ja analüüsib vastavat teavet.
Pagulased on teile vist uus kuum teema?
Seda ei suutnud tõesti keegi ette näha, et nad võivad nii oluliseks teemaks saada. Eks me sõltumegi Euroopa Liidu poliitikast. Üks trend on seegi, et praegu püüavad liidu institutsioonid oma jõujooni, oma pädevusi paika panna. Kas on segapädevused? Kas liikmesriikidel on ka sõna sekka öelda? Selliseid vaidlusi on üha rohkem.
Mõned on ka hooajalised teemad, näiteks piiravad meetmed ehk nn sanktsioonid. Kui isikud või ettevõtted on kantud nimekirja, mida iga kuue kuu tagant uuendatakse, võib seejärel tulla hulgaliselt korduvaid kaebusi.
Kas võib öelda, et teil on õigusvaldkonna unistuste töökoht?
Arvan, et on küll. Meil ei ole igavaid kohtuasju. Mina olen professionaalne kohtunik ja mind huvitab vaidluste lahendamine. Püüan leida võimaluse, et lahendiga tekiks õigusrahu, ja mõtlen, kuidas lahend praktikas toimida võiks. Siinsed kohtunikud on väga erineva taustaga. On n-ö päriskohtunikke nagu mina, aga ka endiseid poliitikuid, ülikooli õppejõude. Mõne kohtuniku jaoks on see üldse esimene kogemus kohtunikuna töötada.
Ümberlülitumine peab olema intellektulaalselt paindlik. See hoiab ka vaimu värske ja aitab teatud haigusi vältida.
Ei peagi olema kodumaal praktiseerinud kõrgel tasemel kohtunik?
See sõltub riigi õigusest. Liidu aluslepingute sätete järgi peab inimene olema nõutava kvalifikatsiooniga, et oma kodumaal kõige kõrgemasse kohtusse nimetada, aga ta ei pea olema varem kohtunik olnud. Ka Eesti riigikohtusse on ju jõudnud inimesed väljastpoolt kohtunikkonda.
Milline näeb välja teie keskmine tööpäev?
Võin lausa päevade kaupa öelda. Tavaliselt on esmaspäeval suurkoja erakorralised istungid või on see päev planeeritud külaliste vastuvõtmiseks ja seminarideks. Euroopa Kohut külastab igal aastal umbes 16 000 inimest üliõpilastest riikide kohtute esindajateni välja.
Teisipäeva hommik on kavandatud suurkoja istungiteks ja pärastlõunati toimub kõigi kohtuliikmete üldkoosolek. Kolmapäevad ja neljapäevad on väikeste kodade jaoks. Reedel on suurkoja nõupidamiste päev, kui arutatakse neid kohtuotsuste projekte, mis on jõudnud suurkoja ette. Kui vaja, võib suurkoja nõupidamine toimuda ka kolmapäeviti.
Ei kõla nagu töö, mis kestab hommikul üheksast õhtul viieni.
Jah, normeerimata tööaeg, nagu me ise ütleme. Kohtunikul on oma meeskond, kes teda aitab – materjale ette valmistada, uurimistööd teha. Meie töö on midagi õigusteadlase ja õiguspraktiku vahepealset. Kui võrdlen üldkohtuga, siis enne jooksin maratoni, nüüd sprinti. Teemad vahelduvad väga kiiresti. Ühe päeva nõupidamisel võime arutada näiteks riigihanke kaasust, tollieeskirjade tõlgendamist ja asüüli taotlemisega seotud vaidlust. Ümberlülitumine peab olema intellektulaalselt paindlik. See hoiab ka vaimu värske ja aitab teatud haigusi vältida.
Milline näeb välja kohtunike hüvitiste süsteem? Saate peale põhipalga veel midagi?
Kohtuniku sissetulek on tema töötasu, mingeid muid sissetulekuallikaid tal üldjuhul olla ei tohiks. Hüvitiseks pean ma lisatasu, mis on maksuvaba. Oma palga eest katan kõik elamis- ja sõidukulud. Ka nende ametilähetuste puhul, kus ma otseselt ei esinda Euroopa Kohut, maksan oma sõidu- ja hotellikulud ise. Kohtunikud võivad saada autoritasu raamatute või artiklite avaldamise eest.
Kohtuniku sissetulek on tema töötasu, mingeid muid sissetulekuallikaid tal üldjuhul olla ei tohiks.
Euroopa Kohtu tööst huvitatud inimeste vastuvõtmiseks on ette nähtud umbes 2500 eurot aastas. See on siis Eesti eelarve üldkohtu ja Euroopa Kohtuga kahasse, mida kohtunikud isiklikult ei käsuta. See summa Euroopa Kohtu eelarves on arvestatud vastavalt riigi suurusele ja asukoha kaugusele Luksemburgist.
On see koht põhimõtteliselt eluaegne?
Mina n-ö pärisin Euroopa Kohtu kohtuniku ameti 2013. aastal Uno Lõhmuselt, nii et jätkasin tema pooleliolevat ametiaega. Seega algas minu „päris enda” ametiaeg alles 2015. aastal. Kohtuniku ametiaja uuendamise praktika on riigiti erinev. On neid, kus leitakse, et kohtunikke tagasi ei kutsuta. Seda ei peeta demokraatlikuks ja leitakse, et see muudab ameti poliitiliselt mõjutatavaks. Meie riigis õnneks kohtunikud poliitikaga seotud ei ole.
Kui oled algaja, siis loomulikult sulle ei anta kõiki olulisi kohtuasju. Kogemusi arvestatakse.
Aga võib öelda, et pikaajalise töötamisega kasvab sinu kogemus ja osakaal kolleegide hulgas. Kui oled algaja, siis loomulikult sulle ei anta kõiki olulisi kohtuasju. Kogemusi arvestatakse.
Teie puhul algab aja arvestus siis 2004. aastast?
Jah, mingis mõttes kindlasti. Mul on väga pikaajaline kogemus kõigis üldkohtu menetluses ettetulnud vaidlustes, muu hulgas konkurentsi ja riigiabi puhul.
Kui tihti te Eestisse satute?
Jõulude ajal ja suvel kindlasti. Täna üks endine kolleeg ütles mulle, et võid ju alati puhkust võtta. Pidin talle vastama, et meil ei olegi otseselt puhkust ette nähtud. Euroopa Kohtul on kindlad istungite- ja nõupidamistevabad nädalad, kui on võimalik Luksemburgist ära sõita. Pean siiski aru andma, kuhu lähen ja millistelt telefoninumbritelt mind kätte saab. Eestis olen ka praegu ametilähetuses.
Küllike Jürimäe
1962. aastal sündinud Küllike Jürimäe sai Tartu ülikooli õigusteaduste diplomi 1986. aastal. Tema esimene töökoht oli prokuröri abi Tallinnas. 1992. aastal sai ta diplomi Eesti diplomaatide koolist. 1993. aastast 2004. aastani töötas ta Tallinna ringkonnakohtu kohtunikuna. 2002.–2003. aastal täiendas end Padua ja Nottinghami ülikoolides inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonnas. 2004. aasta 12. maist sai temast üldkohtu kohtunik ja 2013. aasta oktoobris Euroopa Kohtu kohtunik.
Kohtunike palk on ametnike suurim
Euroopa Kohtu kohtunike ja kohtujuristide palkade ja tööga kaasnevate hüvitiste tõttu figureerivad nende nimed euroametnike tabeli tipus. Ka Küllike Jürimäe on esimese 20 seas. Ta on digivolinik Andrus Ansipist eespool.
2016. aastal tõusis kohtu töötajate palk 2,4% ja põhipalk ligi 256 000 euroni aastas.
Lisatasu saavad nad nii meelelahutuse kui ka elamiskulude osalise tasumise kujul (15% põhipalgast). Nii võib kogusumma kerkida ka üle 300 000 euro aastas. Kui kohtunikul on lapsed, saab ta kodu, laste ja hariduse lisatasu 9500 eurot lapse kohta aastas. Igale kohtunikule on ette nähtud auto ja sohver.
Kohtus töötab 28 kohtunikku ja nende palk moodustab 112,5% kõige kõrgema palgaga ametniku määrast. Kohtus töötab veel 11 kohtujuristi, kes teenivad sama suurt palka.
Määramisel makstakse uuele kohtunikule kohe kahe kuu palk 41 664 eurot, samuti kohtuniku ja ta pere reisikulud ning kolimisteenuse tasu. Kui kohtunik lõpetab tegevuse, saab ta kolme aasta jooksul üleminekutoetust 100 000 kuni 162 493 eurot aastas. Ta võib jätkata peretoetuse saamist ja saada ühekordse ümberasumistasu 20 832 eurot.
Kohtunik võib pensionile minna 65-aastaseks saades. Pension oleneb viimati saadud palgast ja teenitud ajast, kuid see ei või olla üle 70% baaspalgast ehk 174 993 eurost aastas. Pensionit võib saama hakata ka 60-aastaselt, aga siis juba madalamate määrade järgi.
Enim teenivad kohtu president Koen Lenaerts Belgiast ja asepresident Antonio Tizzano Itaaliast, vastavalt 314 000 ja 284 000 eurot aastas. Nemad saavad ka kõrgemat lisatasu meelelahutuse eest: vastavalt 1400 ja 900 eurot kuus.
Briti euroskeptikute partei UKIP tõi 2015. aastal esile enim tasustatud euroametnikud ja nende töötasud. Nimekirjas on eestlastest kõrgeimal ehk 18. kohal just Küllike Jürimäe, kelle potentsiaalseks kuluks EL-i eelarvele hindas analüüs 2014/15. hooajal 425 827 eurot. Sellest on brutopalk 267 706 eurot, millest pärast EL-i maksude mahaarvamist jäi Jürimäele kätte 258 300 eurot.