Eesti Juristide Liit
Justiitsministeerium
18.09.2015 a. 1-2/525
Arvamus
„Õigusloome mahu vähendamise“ kava kohta
Eesti Juristide Liit toetab kavas esitatud suunda õigusloome mahu vähendamiseks. Samas leiame, et märkimata kavas konkreetseid vastutajaid, tähtaegasid ja meetmeid võib see jääda deklaratiivseks, mistõttu soovitame kava praktiliste meetmetega täiendada.
Kavas esitatud statistika väljatöötamiskavatsuste mahu osas näitab, et kavandatud erandist on kujunenud reegel. Taunitav on olukord, kus ministeeriumid valitsuse kehtestatud reegleid ei täida ja valitsus seda ise ei nõua ega taga. Leiame, et õigusloome mahu vähendamise eest peab vastutama Justiitsministeerium. Seni on otsustusprotsess seaduste ettevalmistamisel liigselt detsentraliseeritud ja see toob kaasa erinevad lähenemised normiloomingu vajalikkuse hindamise ja sisu osas. Tuleb kehtestada reegel, et seaduste eelnõusid ja nende väljatöötamiskavatsusi töötatakse välja ainult Justiitsministeeriumis asjaomaste ministeeriumite initsiatiivil ja osalusel. Ükski eelnõu, mida justiitsminister ei toeta, ei tohi Vabariigi Valitsuse poolt saada heakskiitu. Analoogselt ei ole ju mõeldav, et mõni ministeerium saab riigieelarvest raha ilma rahandusministri kooskõlastuseta.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja tuleb täiendada sättega, et juba väljatöötamiskavatsuses märgitakse huvirühmad, keda selle valmimisse on kaasatud ja selles tuleb märkida nende seisukohad. Iga valdkondliku seaduse ja ka selle muudatuste kohta tuleb küsida asjatundjate, praktikute ja lisaks õigusekspertide arvamusi. Ka seda kajastav kohustuslik väli peaks olema väljatöötamiskavatsuse osa.
Õigusloome kava tuleb heaks kiita Vabariigi Valitsuse poolt ja see peab olema pikaajalisem. Näiteks kolm aastat. Õigusloome kava ei tohi hõlmata mitte ainult uusi tervikregulatsioone vaid ka valdkondades kavandatavaid muudatusi. Valdkondlike seaduste muudatusi ei tohi teha üksikkorras vaid muudatuste vajalikkust hinnates tuleb need süsteemselt koondada. Õigusloome kava tuleb enne heakskiitmist tutvustada Riigikogu komisjonidele ning nende arvamusi tuleb arvestada. Kaaluda võiks, et justiitsminister esitab valitsuse poolt heakskiidetud õigusloome järgneva perioodi kava oma iga-aastases ettekandes Riigikogule.
Arvestades, et üheks eeldatavaks normide paljususe ja kiire muutumise põhjuseks on osades valdkondades ülereguleeritus ja dubleerimine, seda eriti haldusõiguses, siis tuleb valdkondade kaupa õigusloome kava kohaselt võtta ette analüüs ning selle tulemusi arvestades dereguleerimine ja kodifitseerimine. Juba praegu on praktikast häid näiteid võtta. Näiteks selle aasta veebruaris vastu võetud seadme ohutuse seadus, mille 18 paragrahvi ühendas endas seni laialipaisatud regulatsioonid viiest seadusest ja tunnistas kehtetuks surveseadme ohutuse seaduse, küttegaasi ohutuse seadus, masina ohutuse seaduse elektriohutusseaduse, lifti ja köistee ohutuse seadus.
Peale seaduste tuleb vähendada ka tehniliste normide hulka määrusandluses. Tehnilisi norme, mis on suunatud täitmisele ametkondade siseselt või täidesaatva võimu haldusaparaadile, ei ole tarvis kehtestada õigusnormidena vaid neile tuleb leida kohasem vorm: juhendid, juhised, standardid vms.
Kindlasti on mitmesuguste Euroopa Liidu regulatsioonide ja nõuete ülevõtmisel võimalik ja vajalik vähendada normide hulka ja halduskoormust ettevõtjatele. Samuti tuleb järelevalve sätestamisel hinnata nii riigiasutuste töökoormust, kui ka ettevõtjatele tekkivat halduskoormust. Ühe meetmena tuleb kaaluda killustatud järelevalve ühendamist. Halduskoormuse hindamiseks tuleb ekspertidena kasutada ettevõtluses töötavaid asjatundjaid.
Täiendatud kava osas oleme enne lõplikku heakskiitmist nõus jagama oma nõuandeid ja arvamusi, samuti osalema konkreetsete tegevuste elluviimisel.
Edu kava elluviimisel!
Meelis Pirn
Eesti Juristide Liidu tegevpresident
