Peeter Milvere “Muljed Moldova ja Dnestriäärse Moldaavia Vabariigist”

 

04. kuni 10.oktoobrini viibisin eesti juristide delegatsiooni koosseisus Moldova Vabariigis. Visiidi eesmärgiks oli tutvumine õiguskaitseorganite, kohtute ja teiste õigusalal tegutsevate isikute tööde ja tegemistega ning anda oma panus e-riigi erinevate funktsioonide arendamisele Moldova Vabariigis.
Visiidi raames kohtusime Moldova justiitsministri esimese asetäitjaga, ülemkohtu esimehega, notaritega, kohtutäituritega ja Chisinau linnaametnikega. Siiski ei hakka siinkohal üksikasjaliselt kirjeldama juristide töökohtumisi Moldova riigi ja kohaliku omavalitsuse tegelastega ega detailset õiguslikku kasu Põllumajandusametile.

 Samas oli asise töö kõrval siiski võimalik näha ka Moldova elu ja käia isegi külastamas meie mõistes olematut riiki – Transnistriat. Külaskäigult tagasi, saan nentida, et Eesti Vabariigis on siiski kaunis hea elada.
Mõningaid selliseid huvitavaid fakte ja meie jaoks ehk ootamatuidki muljeid tahaksin jagada headele kolleegidele.

 

Moldova Vabariik

Tegu on ajalooliselt huvitava piirkonnaga, milline on eri aegadel olnud nii Osmanite impeeriumi, Vene tsaaririigi, Rumeenia kuningriigi kui ka Nõukogude Liidu osa. Tänane Moldova Vabariik iseseisvus 1991.a NSVL lagunemisel. Kaasaegne Moldova piirneb idast, lõunast ja põhjast Ukraina Vabariigiga ning läänest Rumeeniaga. Piiri Rumeeniaga seab läänes Pruti jõgi.

 Tänases Moldovas elab orienteeruvalt 3 miljonit inimest. Nendest teadmata arvul kodanikke omab lisaks Moldova kodakondsusele ka Rumeenia või Vene Föderatsiooni kodakondsust. 800.000 kuni 1 miljon Moldova elanikku töötab enam või vähem alaliselt Rumeenias, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis ning saadab oma seal teenitud raha koju sugulastele (nagu türklased Saksamaalgi omal ajal). Seega riigi toimimisel ei ole probleemi sellest, et ligikaudu kolmandik elanikest on läinud mujale tööle. Kui mõtleme Eesti Vabariigile, siis siin on suur mure 50-60 tuhande inimesega, kes töötavad Soomes, Rootsis Norras või kus iganes oma igapäevast leiba teenides ja kelle tagasitulekut riik pikisilmi ootab.

 Enamus (ca 90%) elanikest on vene õigeusku. Riigis asuvad pühakojad ja kloostrid on muu hoonestuga võrreldes erakordselt heas korras ja seda usklike ja kohalike oligarhide annetuste arvelt.

 image001

Imeheas korras kaunis klooster Moldovas

 Moldaavia pealinn on Chisinau, linn mis tegelikult on tänases suuruses tekkinud alles nõukogude ajal ja milline veel eelmise sajandi alguses oli suhteliselt mõttetu küla keset maad. Ajalooline pealinn Iasi asub tänase Rumeenia territooriumil. Tänane Chisinau on suurel määral üles ehitatud peale II MS lõppemist ning seda iseloomustab suuresti mitte kõige kenam nõukogude arhitektuur, milles siiski on ka vahvaid stalinlikke näiteid.

 Moldova raha on leu (sarnaselt Rumeeniaga), mille kurss on orienteeruvalt 1€ / 22,48 leud. Mõned Moldovat iseloomustava numbrid, mis ei ole siiski päris täpsed, kuna kohalik statistikateenistus kogub andmeid kaunis suvaliselt ja nende üldistusväärtus ei ole väga kõrge. Keskmine palk on ca 170 € kuus (3500 leud) ja keskmine pension on ca 45 € kuus (900 leud). Jahedamatel talvekuudel kulub küttele ja kommunaalteenustele linnas ca 2000 leud. Seega on suureks abiks raha mille saadavad kodumaale mujal töötavad moldaavlased. Seda kajastab ka näiteks Chišianu tänavapilt, kus iga teine ettevõte tegeleb valuutavahetusega (põhiliselt vahetatakse eurosid leudeks, selleks, et ära elada).

 Moldova iseseisvusdeklaratsioonis 1991 aastal oli muuhulgas kirjas, et Moldova Vabariigi ja rahva keel on moldaavia keel. 2000-tel aastatel aga otsustas Moldova Konstitutsioonikohus (Moldova Ülemkohtuga paralleelselt tegutsev põhiseaduskohus), et sellist keelt nagu moldaavia keel, ei ole olemas ning vabariigis räägitav keel on rumeenia keel või parimal juhul selle mingi dialekt. Vaesed Moldova inimesed kaotasid ühe hetkega oma riigikeele ja osutusid rumeenia keelt kõnelevaks rahvaks. Iseenesest on tegu õiguslikult väga huvitava olukorraga.

 Kohalikud notarid on vabakutselised riigiametnikud nagu Eestiski. Nad tõendavad tehinguid ja teevad teisi notariaaltoiminguid. Erakordne on aga see, et iga Moldova notar on vaba määrama oma notariteenuse hinna iseseisvalt. Seega on Moldovas lähtudes notarite arvust umbes 470 notariteenuste hinnakirja ning on üksikuid rajoone, kus peaaegu notariaaltoiminguid ei tehta nende kõrge hinna tõttu. Seal siis kasvatavad notarid viinamarju ja maisi ja kreeka pähkleid.

 Meie sealviibimise hetkel toimus Moldova pealinnas Chisinaus kaks nn Maidani. Parlamendihoone ees olevatel väljakutel telkisid sajad venemeelsed ja soovisid paremaid suhteid Vene Föderatsiooniga ning valitsushoone ees telkisid nn läänemeelsed liberaalid, kelle sooviks oli kiirem liikumine EL suuna ja liikmelisuse poole. Oli ka juhuseid, kus erinevad Maidanid said kokku ja läks rüselemisekski. Siiski peab märkima, et suuremat vägivalda ei ole ja telklinnakud elavad valitsushoonete ees oma rahulikku elu. Protesteeritakse, võetakse sõna ja tehakse selgitustööd, aga ei muud nähtavat.

  image002

image003

Vaade Moldova Maidani liberaalsele läänemeelsele laagrile ees.

 Üks suur rahulolematuse põhjus Moldovas on see, et aastatel 2012-2013 varastati ära riigieelarvest 1 miljardi euro väärtuses raha. See on umbes 20% Moldova riigieelarve mahust. Hetkel on see asi auditeerida USA ühe võimsama ja suurema audiitorfirma käes, kes pole seni suutnud raha jälgi väga usutavalt leida. Millegi sellise peale siin Eesti Vabariigis ei tulekski. Et 20% riigieelarvest on võimalik karistamatult ära varastada.

 Chisinau turul asuvad gaseeritud vee automaadid, mida mäletame ka Eesti tänavatelt. 1 kopika eest said gaseeritud vee ja 3 kopika eest gaseeritud vee siirupiga. Moldova turgudel on aga automaadile lisatud operaator, kelle ülesandeks vakstuga kaetud lauakese taga on võtta ostjalt raha, sisestada žetoon automaati ja anda siis üle klaas gaseeritud veega kohapeal tarbimiseks. Ma ei oleks oma unedeski osanud ette kujutada, et sellises vormis ettevõtlus on üleüldse võimalik ja saabki pakkuda osa igapäevasest elatisest.

 image004

Gaseeritud vee automaadi naeratav ja õnnelik operaator oma masina ja kaubanäidistega

 Cricovas asuvad veinikeldrid ja veinitehas kuuluvad riigile. Ettevõttes töötab igapäevaselt üle 1500 inimese ja sadadel hektaritel kasvatatakse viinamarju. Ettevõttele kuulub üle 120 km maa-aluseid veinikeldreid ning 80 kilomeetrit neist keldritest sügavuses 60 kuni 100 m on kasutusel veinide hoiustamiseks igapäevaselt. Kõige vanem ja samas ka kalleim (ca 1 miljon €) vein keldris pärineb aastast 1902, on villitud Iisraeli territooriumil ja tegu on nn kopti veiniga. Lisaks on Cricova veinikeldris sõjasaagina II Maailmasõjast hoiul ka admiral Hermann Göringi veinikollektsioon (ca 7000 pudelit). Sealt on majanduslikult raskematel aegadel ettevõtte müünud oksjonitel veini ning kalleim pudel on maksnud üle 34.000 €. Ka pakutakse välisilmale veinide hoiustamise teenust suhteliselt soodsalt. Ja nii hoiavadki oma veinikollektsioone Cricova veinikeldrites näiteks EL endine kõrge ametnik Herman van Rompuy (ca 8000 pudelit) ja USA välisminister John Kerry (ca 6000 pudelit). Lisaks mitmetele rumeenia, moldaavia või vene päritolu rikkuritele. Vene oligarhidel on küll viimasel ajal keerulisem oma veinidele ligi pääseda sõja tõttu Ukrainas (vabandust sõna „sõda“ on äkki ebaõige, sest seda pole ju keegi kellelegi kuulutanud). Ja tuleb märkida, et moldova veinid on head, mõnusa maitsebuketi ja järelmaitsega ning nauditava aroomiga. Eriti punased. Lisaks veinile valmistatakse ka traditsioonilisel meetodil (Champagne meetod) vahuveini ja prosecot (mida nimetatakse crisecoks).

 image005

Admiral Herman Göringi veinikollektsiooni näide Cricova veinikeldris (sõjasaak II Maailmasõjast).

 

Rohkem Moldova Vabariigist saab lugeda nende ametlikult veebilehelt http://www.moldova.md/en/home/.

 

Dnestriäärne Moldaavia Vabariik (Transnistria)

Ajalooliselt on Transnistria nimetus olnud kasutusel Dnestri ja Lõuna-Bugi jõe vahelise maa-ala kohta.
Konflikt omaaegses Moldaavia NSV-s sai omal ajal alguse keeleseaduse kehtestamisest, millega Moldova riigikeelena tunnustati moldova (moldaavia) keelt. See tõi kaasa vastuhaku, vägivalla ja 1990.a. Transnistria kuulutas oma iseseisvuse välja. Järgnesid tõsised relvastatud kokkupõrked, millistes osales ka Vene Föderatsiooni 14 armee tuntud kindral Lebed juhtimisel. Relvarahu tehti alles 1992.a ning hukkunuid mõlemal pool loeti sadades.
Transnistria on pindalalt 4163 ruutkilomeetrit (umbes 2 Saaremaad koos Muhumaaga), elanikke on ca 550.000 ja riigikeelteks on moldaavia (kirillitsa tähtedega), ukraina ja vene keel. Riike, millised tunnustaksid iseseisva riigina Transnistriat praktiliselt ei ole. Tunnustajate hulgas on näiteks Osseetia ja Abhaasia. Transnistria pealinnaks on Tiraspol. Suurel osal elanikest on lisaks Transnistria kodakondsusele J ka Vene Föderatsiooni kodakondsus

 SKP inimese kohta on veidi rohkem kui 1076 USD aastas inimese kohta, mis on isegi terake enam kui Moldovas. Moldova on vaeseim riik Euroopas.
Transnistrias on suur metallurgiatehas (Rõbnitski) ja tsemenditehas (Bendera) ja kohalik kõige suurem jaekaubandusettevõte on Sheriff. Viimane kuulub tegelikult Moldovas elavatele oligarhidest moldaavia vendadele.
Kohaliku riigieelarve suurus on ebaselge, aga väidetavalt eri kanaleid mööda 75% sellest jõuab kohale Vene Föderatsioonist. Seega on riigieelarve täielikult sõltuv välismaistest eraldistest. Need on aga seoses sõjategevusega Ukrainas olulisel määral kokku tõmbunud.

 Riigis asub tänaseni Vene Föderatsiooni sõjaväebaas, millises paikneb juba märgitud VF 14.armee (ca 10 tuhat sõjaväelast) ja hiiglasuur maa-alune relva ja lõhkematerjali ladu kogumassiga 22,5 tuhat tonni. Räägitakse, et kui see peaks juhtuks plahvatama, oleks kogu Transnistria  riik ja ka osa Moldovast kadunud olematusse. Vene Föderatsioon maksab sõjaväebaasi maa ja rajatiste eest renti, mis moodustab kaunis märgatava osa Transnistria riigieelarvest

 Maksevahendiks on kohalik transnistria rubla, milline on veidi kallim moldova leust. Raha emiteerib Pridnestrovskii Rezpublikanskii Bank ning käibel on kupüürid, mündid ja plastikzetoonid (1, 3, 5 ja 10-rublased plastikust žetoonid). Väidetavalt on sellise plastraha käibelolek võimalik, kuna puuduvad kuritegelikud elemendid, kes sooviksid võltsida transnistria rubla. Kohapeal on seda raha võimalik vahetada ja vahetuskursid tulevad juba nimetatud keskpangast ega muutu väga.
Ükski rahvusvaheline finantsasutus või institutsioon Transnistriat riigiks ei pea ja seetõttu ei ole seal võimalik kasutada meile igapäevaseid Visa, Maestro või MasterCard pangakaarte. Kohapealne pangakaart on Raduga (Vikerkaar), millisega kuskil mujal maailmas makseid teostada või raha välja võtta pole võimalik ei täna ega ilmselt ka kunagi hiljem.

 image006

Pangaautomaat, millisesse sobivad vaid „Raduga“ pangakaardid ja ei miski muu.

 Igal pool on kasutusel nõukogudeaegsed sümbolid, nagu sirp ja vasar ja viisnurk. Sirp ja vasar asuvad Transnistria vapil (nii vapp kui ka lipp on äravahetamiseni sarnased Moldaavia NSV omadega) ja miilits ja sõjavägi kannavad senini nõukogude vormiriideid. Ilmatu graniidist Lenini kuju (kõrgus 22,5 m)  asub Tiraspolis kohaliku parlamendihoone ees. Naljakas oli, et miilits lubas pildistada Lenini kuju, aga parlamendihoone pildistamine pidi kaasa tooma salvestusvahendi kohese konfiskeerimise ja rahatrahvi. Mitmel pool avalikus ruumis on ka hästi nähtavad Marxi, Engelsi ja Karl Liebknecti ((tänaseks surnud saksa kommunist) kujusid.

 Koolimajadel on pronksist valatud tahvlid, millistel on kirjas, kes Nõukogude Liidu ja sotsialistliku töö kangelastest on selles koolis õppinud.

 image007

Autahvel Tiraspolis, Transnistrias asuval koolil. Meelespidamise on ära teeninud Nõukogude Liidu ja sotsialistliku töö kangelased, kes selles koolis õppisid

 Tiraspolis asub suur ja kaunis stalinliku arhitektuuri näide – raudteejaam. Jaamahoones olevalt sõiduplaanil on märgitud lõputu arv sihtkohti ja kellaaegu erinevate rongiliinide kohta. Enamiku taga on aga märge „otmenena“ (tühistatud vene keeles) ning tänasel päeval on rongiühendus olemas vaid Odessa, Moskva ja Chisinauga. Need kaks liini ei kanna sõiduplaanis märget tühistamise kohta.

 image008

Sõiduplaan Tiraspoli vaksalis, Transnistrias, milliselt on selgelt näha, et mahukast sõiduplaanist sõidavad tegelikult vaid rongid liinidel Chisinau-Moskva ja Chisinau-Odessa, millised siis peatuvad ka Tiraspolis

 Kõrvuti võib näha ilusat õigeusu kirikut, mille õuel seisab postamendil uus vene tank. Usk ja jõud on üksteisest jumalikult lahutamatud. Muide tanki kahuritoru on targalt suunatud Moldova poole. Tarvitseb vaid tanki istuda ja laskma asuda.

 image009

Usk ja jõud, õigeusu pühakoda ja tank postamendil üksteise kõrval Benderas, Transnistrias

 Moldova ja Transnistria vahel puudub õigusabi ja vastastikune kurjategijate väljaandmist reguleeriv leping. See toob kaasa selle, et Moldovas pätiteoga hakkama saanud isikud pagevad Transnistriasse ja ongi nii õigusemõistmise ja karistuse käest pakku pääsenud, kuniks nad seal pesitsevad.

 Olematu riigi piiril on karmid kuulivestide, automaatide ja kuulipildujatega piirivalvurid. EL kodaniku passi esitanud piiriületaja saab kahtlustava pilgu (mida ta küll siit kohast kavatseb otsida) osaliseks, pass skaneeritakse ja antakse selle esitajale nn immigratsionnaja karta. Viimase kaotamisel on keeruline Transnistriast ametlik lahkumine.

 Transnistrias on selline olukord tänaseks kehtinud 25 aastat. Kasvanud üles 1,5 põlvkonda ja ei ole teada, kas ja kuidas edasi. Samas pole kuulda olnud, et seal oleks 20% riigieelarve vahenditest lihtsalt ära varastatud.

  image010

Transnistria 25-aastapäeva tähistamise puhul avaliku ruumi kaunistav disain. Tähelepanu sirbile ja vasarale vapil.

 Transnistrial puudub oma interneti tähis, nagu meil näiteks on „ee“ ja EL-s „eu“. Seda lihtsalt pole olemas, nagu riikigi, kus elab üle 0,5 miljoni inimese.
Diktatuurile omaselt on range kord majas, vormiriietes sõjaväelased ja miilitsad on sagedased avalikus ruumis viibijad ning linnatänavad on võrreldes Moldovaga erakordselt puhtad ja korras. Nii et ei ole halba ilma heata.

 

Enam teavet selle maa ja elu kohta seal https://en.wikipedia.org/wiki/Transnistria.

 

Peeter Milvere,

PMA õigusosakonna juhataja