Eesti Juristide Liit
VOLIKOGU 16. ISTUNGI PROTOKOLL
Nordea Bank AB Eesti filiaal
Liivalaia 45, Tallinn
19. mai 2014
Algus kell 15.00
Lõpp kell 17.00
Juhataja: Tiina Sepa
Protokollija: Triinu Äkke
Osa võtsid: Tiina Sepa, Jüri Heinla, Mare Hiiesalu, Kari Käsper, Victoria Mets, Raul Narits, Ingrid Siimann, Enn Tonka, Mati Kadak.
Kutsutud: Krista Paal, Alpo Greebe, Külli Kaldvee, Arvo Rodi, Uno Feldshmidt, Peeter Milvere, Epp Mitt, Meelis Pirn, Triinu Vernik, Triinu Äkke.
Puudusid: Priidu Pärna, Allar Jõks, Mai Klemmer, Aare Kruuser, Alla Kuznetsova, Karin Tenisson- Alev, Merli Vahar. Kõik kutsutud Aukohtu liikmed: Uno Feldshmidt, Peeter Milvere, Epp Mitt, Meelis Pirn, Triinu Vernik.
Registreerimisleht lisatud protokollile.
Volikogule esitati kinnitamiseks päevakord:
1. Päevakorra kinnitamine.
2. Eesti Juristide Liidu 2013. aasta majandusaasta ja tegevuse aruande heakskiitmine ja üldkogule esitamine.
3. Eesti Juristide Liidu 2013. aasta revisjonitoimkonna arvamuse ärakuulamine.
4. EJL üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra määramine
5. EJL üldkogu otsuste projektide arutelu (häältelugemis komisjoni, volikogu, presidentuuri, revisjonitoimkonna ja aukohtu koosseisude kinnitamise ja valimise põhimõtete kooskõlastamine).
6. EJL põhikirja muutmise toimkonna tegevuse ülevaade.
7. EJL sümboolika kasutamise hea tava kinnitamine.
8. EJL liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine.
9. Muud küsimused.
1. Päevakorra kinnitamine
Istungi avas tegevpresident Tiina Sepa, kes tervitas volikogu liikmeid viimase korralise koosoleku puhul selles koosseisus, tutvustas päevakorda ning küsis volikogu liikmetelt tagasisidet päevakorra osas.
Volikogu liikmete poolt esitati ettepanek kuulata ära revisjonitoimkonna arvamus kohe peale EJL direktori Krista Paali ettekannet 2013. aasta majandusaasta ja tegevuse aruande kohta ning anda Jüri Heinlale sõna ülevaateks põhikirja muutmise toimkonna järeldustest ja EJL sümboolika kasutamise hea tava tutvustamiseks järjestikuste päevakorra punktidena pärast üldkogu otsuste projektide arutelu.
Kõik kohalolnud EJL volikogu liikmed kiitsid päevakorra taolise järjestuse heaks.
OTSUSTATI: Kinnitada päevakord.
Otsus vastu võetud ühehäälselt konsensuse alusel.
2. Eesti Juristide Liidu 2013. aasta majandusaasta ja tegevuse aruande heakskiitmine ja üldkogule esitamine.
EJL direktori Krista Paali ettekanne:
– Lisandus võlanõustamine hankelepingute alusel Eesti Töötukassa klientidele, aastal 2014 juba 8 maakonnas üle Eesti;
– 2013.a. toimusid väliskoolitused Haagi ning Sitsiiliasse ja Maltale;
– Kahjuks on olulisel määral vähenenud koolitustel osalejate arv ning konkurents on kasvanud, ent selle vaatamata ei ole 2014. aastal kavas koolituste hulka vähendada – planeeritakse 3 koolitust kalendrikuus, välja arvatud juulis.
– 2013.a. aprillis ja septembris toimusid ECLA üldkoosolekud Portugalis ja Brüsselis, kus osales Ettevõtlusjuristide esindajana Ingrid Siimann;
– Jätkub Üliõpilaste õigusnõustamine koostöös Tallinna Linnavalitsuse ja Saue Vallavalitsusega, üliõpilased nõustasid 2013. aasta jooksul kokku 6813 klienti;
– 2013. aastal toimus Õigusapteek koostöös Justiitsministereiumiga kuuel korral ning 2014. aastal sama lepingu alusel kahel korral. 2014. aastal toimub EJL Õigusapteek koostöös Tallinna Linnavalitsusega vähemalt kolmel korral: 21.05.2014.a. Vene Kultuurikeskuses, septembris Lasnamäe Linnaosavalitsuses ning novembris Kultuurikeskuses Lindakivi.
– 2013 .a. töötas liidus 4 töötajat, 2 töötajat töölepingu alusel ning kaks töötajat töövõtulepingu alusel ½ kohaga;
– Võrreldes 2012. aastaga on tööjõukulud vähenenud;
– Pangas on liidul hoiustena 80.000 eurot, pangakontodel 35.000 eurot;
– Põhivara 2014. aastal enam arvel ei ole, maha kanti 90ndate aastate alguses soetatud kontorimööbel;
Seoses tööjõukulude vähenemisega 2013. aastal (arutelu käigus täpsustati, et koosseisuliste töötajate palgad ei ole vähenenud, vaid vähenemine on tulnud töövõtulepinu alusel töötajate arvelt) tõstatas volikogu liige Enn Tonka küsimuse seoses liidu lepinguliste töötajate palkade tõstmisega, eriti veel, et eelarves ette nähtud palgafondis ressursse selleks oleks. Kohal viibinud volikogu liikmed ei laitnud mõtet otseselt maha, ent ei kiitnud ka heaks. Volikogu liikmed ning kohal viibinud presidendid andsid mõista, et küsimuse üle võiks otsustada järgmine presidentuur. Ka toonitas tegevpresident Tiina Sepa, et töötajaid on sel aastal premeeritud liidu aastapäevaürituste eduka korraldamise eest ning töötajate motiveerimisel on oluline osa välisreisidel osalemise võimalus. Lisaks tegi volikogu liige Ingrid Siimann ettepaneku värvata büroosse uus töötaja, kui olemasolevatel kohustusi liialt palju on.
Küsimus EJL direktori ja teiste bürootöötajate töötasude suurendamise osas jäi volikogu istungil õhku, kuna tegemist on presidentuuri pädevusse kuuluva otsusega. Uusi lepingulisi töötajaid 2014. aastal ei värvata.
Kõik EJL ühendused on oma 2013. aasta ülevaated esitanud. Seoses esitatud ülevaadetega tekkis küsimus kalendriaasta kohta tehtavate ülevaadete otstarbekusest, sest suurem osa ühenduste tegevustest leiavad aset perioodil septembrist juunini. Kalendriaasta kohta esitatavat aruannet on siiani rakendatud põhimõttel, et ülevaade langeks kokku majandusaastaga, ent volikogu ei pea seda tingimata vajalikuks ning on ühel nõul, et ühenduste tegevuse kohta võiks ülevaateid esitada tegevusperioodide kohta.
OTSUSTATI: kiita heaks 2013. aasta majandusaasta ja tegevuse aruanne ning esitada see kinnitamiseks EJL üldkogule. Otsus on protokollile lisatud.
Vastu võetud otsus nr 16-1 konsensuse alusel.
3. Eesti Juristide Liidu 2013. aasta revisjonitoimkonna arvamuse ärakuulamine.
Revisjon on läbi viidud 2013. aasta majandusaasta ja tegevusaruande põhjal, täiendavate dokumentidega ei ole tutvutud ega selgitusi küsitud.
Revisjonitoimkonna esimehe Alpo Greebe ettekanne:
Majandusaasta tulem on negatiivne. Võrreldes eelmise majandusaastaga (2012. aastal 7 250 eurot) on tulem kahanenud -11 175 euroni. Majandustegevuse raha jääk 2013. aasta lõpuks oli 103 679 eurot. Võrdlusena oli 2012. aasta lõpuks majandusaasta raha jääk 112 496 eurot.
Vaadates 2013. aasta majandusaasta aruannet, jääb mulje, et liidu tegevus on kahjumis. Kui see nii siiski ei ole, peavad EJL direktor ja presidendid valmistuma ka üldkogul võimalikele tekkivatele küsimustele sisuliselt vastama ning selle ümber lükkama.
Positiivne on asjaolu, et liikmemaksude tasumise osakaal on tõusnud pea 2600 euro võrra. 2012. aasta aruande põhjal tegi revisjonitoimkond ettepaneku pikaajalisi liikmemaksu võlglasi aktiivsemalt välja arvata. 2013. aastal arvas EJL välja 61 pikaajalist liikmemaksu võlglast, ent oleks võinud rohkem. Kasutusele tuleks võtta meetmed liikmemaksude tasujate osakaalu suurendamiseks, sest käesoleval hetkel on see kõigest 30,2%. Eesmärk ei peaks olema mitte liikmete arvu igal juhul üle 1000 hoidmine, vaid pigem intensiivne töö mitteaktiivsete liikmetega.
Tegevpresident Tiina Sepa nõustus, et 30%-line liikmemaksu laekumine ei ole rahuldav tulem ning kasutusele võetud meetmed ei ole osutunud piisavaks. Büroo ülesandeks jääb selgitada välja võimalused automatiseeritud pöördumiseks võlglaste poole ning sagedamini kui üks kord aastas.
EJL direktor Krista Paal ja presidendid kaitsevad 2013. aasta majandusaasta aruannet tuues selgituseks, et 2012 ja 2013 aastad ei ole omavahel võrreldavad kuna 2012. aastal toimus Tallinnas FIDE konverents, mille korraldamine kasvatas käivet vähemalt ⅔ võrra ning samaväärselt suurenesid ka kulud.
OTSUSTATI: esitada revisjonitoimkonna arvamus EJL üldkogule, tegevdirektoril valmistuda täiendavate selgituste andmiseks majandusaasta tulemi kohta.
4. EJL üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra määramine.
EJL üldkogu toimub 5. juunil 2014 algusega kell 15:00 Tallinna Teeninduskoolis (Majaka 2, Tallinn).
Üldkogu päevakorras:
1. Üldkogu avamine
2. Volikogu 2013.a. tegevusaruande ärakuulamine ja hinnangu andmine
3. Eesti Juristide Liidu 2013. majandusaasta aruande kinnitamine
4. Revisjonitoimkonna 2013.a. aruande ärakuulamine ja kinnitamine
5. Eesti Juristide Liidu ühenduste sügis 2013.a. – kevad 2014.a. tegevuse ülevaadete ärakuulamine:
5.1. Ettevõtlusjuristide Ühenduse tegevuse ülevaade
5.2. Haldusjuristide Ühenduse tegevuse ülevaade
5.3. Euroopa Õiguse Ühenduse tegevuse ülevaade
5.4. Naisjuristide Ühenduse tegevuse ülevaade
6. Eesti Juristide Liidu aukohtu 2013.a. – kevad 2014.a. tegevuse ülevaade
7. Eesti Juristide Liidu juhtimisorganite valimisprotseduuri kinnitamine
8. Häältelugemiskomisjoni moodustamine
9.Valimised:
9.1. Presidentuur
9.2. Volikogu
9.3. Revisjonitoimkond
9.4. Aukohus
10. Sõnavõtud
11. Üldkogu lõpetamine
Ülevaate volikogu tegevusest annab tegevpresident Tiina Sepa ja majandusaasta aruandest tegevdirektor Krista Paal.
Ülevaate aukohtu tegevusest annab üldkogule aukohtu esimees.
Tiina Sepa tegi ettepaneku juhatada EJL üldkogu Enn Tonkale, kes sellega ka nõustus.
OTSUSTATI: EJL üldkogu toimub 5. juunil 2014 Tallinna Teeninduskoolis eeltoodud päevakorraga. Otsus on protokollile lisatud.
Vastu võetud otsus nr 16-2 konsensuse alusel.
5. EJL üldkogu otsuste projektide arutelu (häältelugemis komisjoni, volikogu, presidentuuri, revisjonitoimkonna ja aukohtu koosseisude kinnitamise ja valimise põhimõtete kooskõlastamine).
Volikogu istungil vaadati üle vormistatud otsuste projektid ning tehti mõningaid tähelepanekuid nende sõnastustes.
Oluline on töötada välja valimisprotsess ning valmistada ette hääletussedelid.
Kõikide EJL ühenduste poole on pöördutud palvega esitada ühenduse nimel volikogu ja presidentuuri kandidaadid. Läbipaistvuse ja demokraatia seisukohast on otstarbekas, kui kandidaate on rohkem kui kohto. Olemasoleva hea tava jätkumine, kus ühenduste juhatuste esimehed on ühtlasi EJL volikogu liikmed, on samuti oluline.
Oma kandidatuuri võib seada EJL üldkogul iga kohalviibiv liige ning ka mitte kohalviibiva liikme esindaja tingimusel, et esitatav on sellest teadlik ja oma nõusoleku selleks andnud. Presidentuuri kandidaatitelt oodatakse ka tutvustavat sõnavõttu.
OTSUSTATI: kiita heaks üldkogu otsuste projektid.
6. EJL põhikirja muutmise toimkonna tegevuse ülevaade.
Jüri Heinla ettekanne:
Muudatusettepanekuid EJL põhikirjas oli mitmeid, ent lõppkokkuvõttes ei osutunud ükski neist tingimata vajalikuks ning otsustati antud ajaperioodil jätta põhikiri muutmata. Üks muudatusettepanek oli tingitud näiteks EJL põhikirjas esinevast sõnakasutusest „akrediteeritud,“ mis esineb punktides 7.2 ja 7.2.1, ent ei ole tänapäeval enam nii laialt kasutuses olev väljend.
Vaatamata põhikirjas muudatuste tegemata jätmisele peab toimkond oluliseks anda ühendustele rohkem vabadust oma tegevuse kavandamisel ning nende tegevusi igati toetada, seda eelkõige eelarveliste vahendite eraldamise näol.
Põhikirja punkt 9.4 ütleb, et liidu liikmel, noorliikmel, toetajaliikmel ja auliikmel on õigus kasutada volikogu kindlaksmääratud korras liidu sümboolikat. Kindlaksmääratud kord seni puudus. Põhikirja muutmise toimkonna soovitusel on sümboolika kasutamise hea tava nüüd kirjalikult olemas ning seda tutvustab päevakorra järgmises punktis Jüri Heinla.
OTSUSTATI: Nõustuda toimukonna järeldustega ning mitte muuta Eesti Juristide Liidu põhikirja.
7. EJL sümboolika kasutamise hea tava.
Jüri Heinla ettekanne:
Sümboolika kasutamine oli siiani suuresti reguleerimata ent põhikirja muutmise toimkonna koosolekul tuli see küsimus uuesti päevakorda.
Jüri Heinla poolt on nüüdseks välja töötatud EJL sümboolika kasutamise hea tava, mis on lisatud ka käesolevale protokollile ning saab olema kättesaadav EJL veebileheküljel www.juristideliit.ee. Kui liikmetel tekib küsimusi EJL sümboolika kasutamise osas, on võimalik viidata EJL põhikirjale ning sümboolika kasutamise heale tavale.
Sümboolika kasutamise hea tava §3 lg 3 sätestab, et EJL nimetust ega ka selle lühendatud kujusid „EJL“ ja „juristide liit“ ei tohi EJL liige kasutada äritegevuses ega muus enda poolt väljaspool EJL-i tegevust osutatava teenuse puhul, küll aga võib ta teenuste osutamisel viidata enda kuulumisele EJL-i liikmeskonda.
EJL presidentuur ja büroo jälgivad sümbolite kasutamise heast tavast kinnipidamist. Pöördumise korral EJL sümbolite kasutamise kooskõla kohta hea tavaga annab hinnangu EJL aukohus.
OTSUSTATI: Kinnitada sümboolika kasutamise hea tava. Otsus on protokollile lisatud.
Vastu võetud otsus nr 16-3 konsensuse alusel.
8. EJL liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine.
Avalduse astuda EJL liikmeks on esitanud 9 isikut, neist üks juriidiline isik City Õigusbüroo OÜ.
Volikogu analüüsis liikmeks astumise soovi avaldanud õigusbüroo tausta ning kinnitas juriidilise isiku sobivuse liidu liikmeks.
Eesti Juristide Liidu põhikirja punkti 7.6 ja korduva iga-aastase liikmemaksu tasumata jätmise tõttu (2011, 2012, 2013) arvatakse Eesti Juristide Liidu liikmeskonnast välja 30 isikut.
Uusi liikmeid teavitatakse volikogu otsusest ja EJL liikmeks vastuvõtmisest e-kirja teel ning neile väljastatakse liikmemärk ja tunnistus EJL büroos, Tõnismägi 3a, Tallinn.
Korduva iga-aastase liikmemaksu tasumata jätmise tõttu EJL liikmeskonnast välja arvatud liikmeid teavitatakse volikogu otsusest e-kirja teel.
OTSUSTATI: Võtta liidu liikmeks vastu 9 isikut ning arvata välja 30. Otsus on protokollile lisatud.
Vastu võetud otsus nr 16-4 konsensuse alusel.
9. Muud küsimused.
Jüri Heinla tegi ettepaneku arutada kooselu seaduse eelnõu osas EJLi arvamuse kujundamise vajadust. Antud eelnõu on tekitanud ühiskonnas aktiivset arutelu, samuti EJL volikogu liikmeskonnas. Takistuseks ühese arvamuse kujundamisel on konsensuse puudumine. Volikogu liige Raul Narits lisas, et arvamusi on antud 30 ringis ning enamus neist on eelnõud pooldavad.
Eelnõu suurima probleemina on elektrooniliselt toimunud arutelu käigus mainitud seletuskirja puudulikku informatsiooni sihtgrupi osas ning mõjuanalüüsi puudumist.
EJL tegevpresident Tiina Sepa, kes on ühtlasi ka õiguspoliitika toimkonna kokkukutsuja, ei ole pidanud vajalikuks õiguspoliitika toimkonda kokku kutsuda, sest toimkonna liikmete hulgas puudub konsensus. Tegemist on kirgi kütnud ja suuresti poliitilise teemaga ning EJL eesmärgiks ei ole sekkuda poliitiliste otsuste tegemisse. Tiina Sepa sõnul ei ohusta antud eelnõu Eesti demokraatiat ega õiguskorda (nagu seda näiteks oli erakondade rahastamise läbipaistmatus, mille puhul EJL oma arvamuse avaldas) ning samuti pole tegemist kaugeltki esimese eelnõuga, mis ei järgi head õigusloome tava. Eesti ühiskonnas valitseb mitmekesisus ning kõigil, kes ühiskonda panustavad, peab olema siin hea elada.
Volikogu ei pidanud vajalikuks EJL-i arvamuse kujundamist antud eelnõu osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sepa
tegevpresident
(allkirjastatud digitaalselt)
Triinu Äkke